eArvekeskus

Mida saad raamatupidajana teha, et toetada vastutustundlikku ettevõtlust?

Keskkonna ja vastutustundliku ettevõtte teema ei ole kunagi varem olnud nii aktuaalne kui praegu. Keskkonnateemadel arutatakse nii konverentsidel, sünnipäevalauas kui ka ettevõtte järgmise aasta eelarvet koostades. Järjest enam ettevõtteid vaatavad üle oma äritegevusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid ja küsivad endalt, milliseid tegevusi tuleks nende minimeerimiseks teha ning kas selleks on turul olemas sobivaid lahendusi. Selge on see, ettevõtetel oodatakse märksa suuremat panust kui pelgalt prügisorteerimise süsteemi loomine.

Mis on vastutustundlik ettevõtlus?

„Vastutustundlik ettevõtlus hõlmab majandusliku, keskkondliku ja sotsiaalse mõõtme vabatahtlikku rakendamist oma organisatsiooni igapäevategevustesse, juhtimisse ja äristrateegiasse. Lisaks kasvavale seadusandlikule survele, pöörab aina suurem hulk ettevõtted nendele aspektidele tähelepanu omal soovil ja initsiatiivil ning võetakse vastutus oma mõjust ühiskonna ees“ ütleb Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Kristiina Esop.

Seega ei väljendu vastutustundliku ettevõtte panus ainult looduskeskkonnahoius vaid hõlmab kõiki ettevõtte funktsioone nagu näiteks finantsjuhtimine ja positiivse töökeskkonna loomine.

Mida ettevõte võidab sellest kui panustab rohkem vastutustundlikusse äritegevusse?
Kasudena tuuakse välja nii mainekujundust kui ka madalamaid otsekulusid. Just ressursside säästlikuma kasutamine tulemusena saavutatakse tihti nii efektiivsuse kasvu protsessides kui ka otsest rahalist võitu. Aidates ettevõtetel finantsprotsesse efektiivsemaks muuta on tihti ka rahaline võit lihtsasti mõõdetav. Endiselt näeme aga ettevõtteid, millele tekivad viivistasud, sest arve on puhkusel viibija kirjakastis, raamatupidajatel puudub ülevaade, kuhu arve kinnitamine on seisma jäänud või kus saabunud PDF-arveid prinditakse arhiveerimiseks või kinnitamiseks välja.  Nii tekib topelt ressursi raiskamine – nii digi-kui paberprügi näol. Igasuguse paberarhiivi säilitamiseks kasutatakse printereid ja kaustikuid, rääkimata suurte arhiivide puhul köetavatest ruumidest jne.

Ebaefektiivse finantsprotsessi  suur jalajälg

Eestis liigub keskmiselt aastas ligi 70 miljonit arvet. Miljoni paberarve tootmiseks võetakse maha ligi 130 puud ja toodetakse umbes 36 tonni süsinikdioksiidi. Juhul kui Eestis kasvõi kolmandik arvetest saadetakse paberil või prinditakse PDF-arveid välja, tähendab see üsnagi suurt jalajälge. Õnneks näeme, et keskkonnahoidlikumate e-arvete trend on selgelt kasvamas ja tänaseks on peaaegu 60% arvetest Arvekeskuses juba e-arve kujul.

Mida saad raamatupidajana teha, et toetada vastutustundlikku ettevõtlust?

Tihti teevad just kõrgelt kvalifitseeritud raamatupidaja palju korduvaid ja rutiinseid tegevusi, mille saaks hõlpsasti automatiseerida. Kui paberarvete kulu ja protsessi aeglus on arusaadav kõigile siis just PDF-arvete ebaefektiivsus on vähe teadvustatud fakt. Kuna PDF-arveid tuleb süsteemi manuaalselt sisestada nagu paberarvetki ja tihti prinditakse neid ka paberile. Samas on olemas süsteemid, mis suudavad PDF-arvel olevat infot automaatselt lugeda. Efektiivsust aitab suurendada e-arve, mille info liigub süsteemide vahel vaid sekunditega võimaldades reaalajas andmeid analüüsida. Neid olemasolevaid võimalusi kasutades saaks ettevõtte säästa raha ja raamatupidaja keskenduda finantsanalüüsile ning sisukamale tööle.

Millised küsimused tasub läbi mõelda:

  • Kui palju on meil PDF-ja paberarveid?
  • Kui palju me säästaksime raha kui kõik arved oleks digitaalsed?
  • Millise minu töölõigu automatiseerimise annaks suurima tulemuse?
  • Kuidas töötajad arveid kinnitavad ja kas seda saab teha paremini?
  • Kas mõni eelnevalt kirjeldatud lahendustest aitaks mul oma tööd targemini teha?

Vaata teiste ettevõtete kogemusi – omniva.ee/earvekeskus või kutsu meid külla, et kaardistada koos teie ettevõtte vajadused ja võimalused. Selleks kirjutage meile sales@arvekeskus.ee või helistage +372 664 3121

Sigrit Tiits
Turundusjuht
Omniva Arvekeskus