Autori Arhiivid: Sigrit Tiits

Uncategorized

Aasta raamatupidaja: „Heast tarkvarast ei piisa – vaja on häid inimesi!“

Detsembrikuu on hea aeg vaadata aastale tagasi ja mõelda, mis sai tehtud hästi ja mida saaks peagi algaval uuel aastal teha paremini. Küsisime Aasta raamatupidaja tunnustuse saanud Helena Kobinilt, milline võiks olla raamatupidaja roll tulevikus ja milleks peaksid ettevõtted valmistuma.

Helena töötab ettevõttes Grow Finance, mis kuulub rahvusvahelisse finantsteenuseid pakkuvasse firmade ühendusesse GGI. Esimese 100% paberivaba raamatupidamisbüroona Eestis, kinnitavad nad, et ettevõtted, kes juba e-arveid kasutavad, PDF- ja paberarvetele tagasi minna ei taha. Helena ütleb, et nad soovivad luua ettevõtetele vabadust keskenduda oma  põhitegevusele ja vähem raamatupidamisele. 

Kui pikk on Sinu kogemus raamatupidamise valdkonnas?

Aastal 2013 assisteerisin ühe toitlustusettevõtte pearaamatupidajat, siis sain oma esimese kogemuse. Tervikliku pildi raamatupidamisest aga sain, kui liitusin Grow meeskonnaga 2015 aastal. Ajas mõõtes ei ole mu kogemus küllaltki suur, kuid usun, et ajast olulisem on teadmised, mis olen suutnud nende aastatega ammutada.

Millal said aru, et raamatupidamine on see mis Sind huvitab?

Kui aus olla, siis valisin koolis selle eriala, sest ei osanud mitte midagi muud valida sel ajal. Lõpetades keskkooli ei olnud mul õrna aimugi, et mis oleks see minu erialane kutsumus. Koolis on alati matemaatika ja loogika olnud minu jaoks keerulised ja ka Majanduskoolis surusin lihtsalt hambad ristis läbi, et saaks kooli lõpetatud. Ma arvan, et tõeline arusaam tuli siis kui Grow-ga liitusin. 
Seal mõistsin, et raamatupidamine on tegelikult väga põnev ja need pidevad väljakutsed ongi see, mis mulle selle töö juures meeldib. See tunne, et sul on iga päev võimalus areneda, iga päev võimalus õppida midagi uut, iga päev olla enda töös parem ning efektiivsem, tekitab minus adrenaliini.

OMNIVA INFOÄRI VALDKONNA JUHT SANDER AASNA:

„Tore on näha, et raamatupidajate tööd väärtustatakse üha enam ja mõistetakse, et raamatupidaja pole andmesisestaja, vaid strateegiline partner ettevõtte finants- või tegevjuhile. Seda enam kui tehnoloogilised lahendused manuaalse töö automatiseerimiseks on juba aastaid olemas. Nii saame ka meie Omniva Arvekeskuses panustada targemate töökohtade loomisesse.“

Lugege Lisaks
Uudised

Muutuvad vajadused, muutuvas maailmas

Eelmisel nädala tegid 12 majandus- ja raamatupidamistarkvara tootjat ühisavalduse, milles nad kutsuvad Eesti ettevõtteid kasutama rohkem e-arveid. Ühispöördumises seisab, et raamatupidamis- ja majandustarkvara arendajad näevad igapäevaselt, et arhailisel viisil arveldamine on ettevõtete jaoks nii aja kui ressursi raiskamine, mistõttu kutsuvad and üles kohanema kiiremini uute tehnoloogiatega.

Nimelt liigub umbes 64% ettevõtete vahel saadetavatest arvetest Eestis endiselt PDF dokumendi kujul. Arvete arhiveerimiseks prinditakse need PDF-arved pahatihti veel paberilegi. Seda on oluliselt rohkem kui paljudes teistes Euroopa Liidu riikides. Eriti terav on erinevus Põhjamaadega, kus juba suurem osa ettevõtete- vahelistest arvetest liigub e-arvetena.

Paljud ettevõtted on koostamas järgmise aasta eelarvet ja otsimas võimalusi oma ettevõtte efektiivistamiseks ja kasumi suurendamiseks ning uued tehnoloogilised lahendused aitavad neid saavutada. Näiteks on võimalik e-arvete abil kiirenda tarneprotsessi, sest arve jõuab paari minuti jooksul partneri raamatupidamissüsteemi.

Lugege Lisaks
Uncategorized Uudised

Eesti raamatupidamistarkvarad: ettevõtted minge üle e-arvetele, säästate närve ja aega

Eelmisel nädalal tegid 12 Eesti raamatupidamistarkvara ühispöördumise, millega kutsusid ettevõtteid kasutama tänapäevasemaid lahendusi ja võtma kasutusele e-arved, kuna sellega võidab Eesti majandus miljoneid eurosid aastas.

Pöördumist saate lugeda alljärgnevalt:

Kuigi armastame rääkida Eestist kui eesrindlikust digiriigist, on e-arvete kasutuselevõtt siinsete ettevõtete seas veel endiselt madal. Raamatupidamistarkvaradena tunnetame selgelt, et arhailisel viisil arveldamine on ettevõtete jaoks nii aja kui ressursi raiskamine, mistõttu kutsume üles kohanema kiiremini uute tehnoloogiatega sh e-arvete kasutuselevõtuga – vastasel juhul kannatab kogu ettevõtluskeskkond ja riigi majandus.

Lugege Lisaks
Arendused

PEPPOL ehk digi-Euroopa, kus tavaks on e-arved ja digidokumendid

Tänaseks võib öelda, et Euroopa Liidu istutatud digipuu on hakanud oma esimesi vilju kandma. Eelmisel aastal oli suurim ühe Peppol Access Pointi kaudu liigutatud arvete arv enam kui 2 miljonit e-arvet kuus. Mittetulundusühing OpenPEPPOL loodigi selleks, et luua Euroopas ühtne platvorm e-arvelduste tegemiseks.

Paljudel riikidel on küll oma e-arvete formaadid, kuid kuna need ei ole ühtselt loodud siis tihti ei suuda süsteemid andmeid automaatselt riikide vahel liigutada. Samas on Euroopa Liidu riikide ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja omavahelise arvelduse teostamiseks paber-ja pdf-arvete asemel oluliselt efektiivsem saata e-arveid. Esmane analüüs on näidanud, et Euroopa Liidul on võimalik e-arvete kasutusele võtmisega saavutada aastas 50-70 miljardit eurot kokkuhoidu.

Praktikas tähendab see, et kui teie ettevõte soovib vahetada mõne EL ettevõttega arveid siis piisab sellest, kui olete liitunud e-arve operaatoriga, kellel on PEPPOL liides. Arvekeskusel on OpenPEPPOL infrastuktuuri kasutusele võtmiseks, kõik vajalikud ettevalmistused tehtud. Kui 2017 aastal oli e-arvete saatmise ja vastuvõtmise suurim maht ühes kalendrikuus PEPPOL Access Pointis ületanud 2 miljoni piiri siis arvatavasti küündib see sel aastal enamaks kui 5 miljonit e-arvet kuus.

PEPPOLi liikmete arv on tõusnud juba 264-ni ja liikmeid on juba 27 erinevast riigist. Vastuvõtjaid on PEPPOL võrgustikus hetkel registreeritud enam kui 110 000 ja sertifitseeritud PEPPOL AP on 160 ettevõttel. Seega e-arvelduse ja digidokumentide areng saab järjest hoogu juurde ning järgmise aasta alguses kohustuslikule e-arveldamisele B2B tehingutes üleminev Itaalia võib positiivse efekti luua tervele Euroopale. Kuna aga PEPPOL võrgustikuga on liitunud ka näiteks Singapur, võime peagi näha e-arveldamist Euroopa ja Aasia vahel.

Sander Aasna
Omniva Infoäri valdkonna juht

Lugege Lisaks
Uncategorized

Intervjuu Leonhard Weiss RTE AS-ga – kaustikute ja paberivabriku asemel kontorisse vaba ruumi

Lasnamäel Vesse tänaval paikneb Saksa ettevõtte LEONHARD WEISS-Grupp Eesti filiaal, kus kokku tegutseb kolm sõsarettevõtet – LEONHARD WEISS RTE AS, LEONHARD WEISS Energy AS ja LEONHARD WEISS Viater Ehitus AS. Uurisime LEONHARD WEISS RTE AS-i finantsjuhi Erki Tammi  ja pearaamatupidaja Mari-Ann Liivoja käest, mis olid nende põhilised otsustuskohad e-arvetele üleminekuks ja kuidas see on nende ettevõtte protsesse muutnud.

Ettevõte, mis on vanem kui Eesti riik
LEONHARD WEISS on rööbasteede ehitusega tegutsenud enam kui 110 aastat. Ettevõte tegutseb rohkem kui 10 riigis nii Baltikumis, Skandinaavias aga ka Poolas, Saksanaal, Śveitsis ja Rumeenias. LEONHARD WEISS RTE AS-i töötab 170 inimest, koos sõsarettevõtega on ettevõttes umbes 500 töötajat. 

Võit ajas, kiiremini liikuvad arved ja digiarhiiv
Põhjuseid, miks me otsustasime e-arvetele üle minna, oli täitsa mitu. Paberivabrik kabinettides jääb palju väiksemaks ja tänu elektroonilisele andmebaasile on võimalik kõik vajalikud arved palju kiiremini kätte saada. Raamatupidamise poole pealt aitab Arvekeskus kogu protsessi lihtsustada ja kiirendada, arved liiguvad ettevõtte sees palju kiiremini. Meil on lisaks Tallinnale kontorid ka Tapal ja Tartus, kuhu laekub samuti arveid. Samas kehtib meie ettevõttes neljasilmareegel ehk alati peab vähemalt kaks inimest arve kinnitama. Seega võivad meie kinnitusringid kasvada geograafiliselt väga suureks, arve liikumine võib võtta mitmeid päevi aega ja tekitada suuri probleeme.

Lisaks on meie ettevõttele väga oluline arvete arhiivi olemasolu – Arvekeskusest saame vanadele arvetele lihtsasti ligi. Õnneks tuleb arhiiv koos arvekeskusega kaasa, nii et täiendavalt millegi eest maksma ei pea. Kindlasti tuleb odavam pidada elektroonilist arhiivi kui osta pidevalt kaustikuid ja riiuleid juurde. Samuti on kontoris rohkem vabu ruutmeetreid.

Arvekeskust hakkasime kasutama nädal pärast otsustamist
E-arvetele üleminekuks võtsime erinevatelt operaatoritelt pakkumisi ning mõtlesime, kes meile kõige paremini sobib. Otsustasime just Omniva kasuks, kuna vaid neil oli meile sobiv lahendus –  et saame iga arverida eraldi konteerida. Kui otsus oli tehtud, võtsime ühendust enda raamatupidamistarkvara arendajatega. Nemad soovitasid meil kindlasti Arvekeskust kasutama hakata, sest nende teised kliendid on teenust kiitnud ja liidestust on lihtne teha. Arvekeskust saime hakata kasutama paari nädala jooksul pärast otsuse vastuvõtmiist

Lugege Lisaks
1 2 3 5