arvekeskus

Kuidas säästa aega, raha ning keskkonda e-arvetega?

Sügisel tegeleb enamus ettevõtteid usinasti uue aasta eelarve planeerimisega. Plaane tehes üritame ette aimata, mida toob aasta 2021, milline tuleb majandustõus või -langus, mida teeb COVID-19 jne. Möödunud aasta on olnud vägagi eriline, ühiskonna käitumismustrid on märkimisväärselt muutunud ning seda peegeldab ka töökultuur.

Üks on kindel – ellu jäävad vaid need, kes päriselt on võimelised kohanema kiiresti muutunud olukorraga. Need on ettevõtted, kes on mõistlikult kasutanud olemasolevaid ressursse, olles valmis ka ootamatusteks ning valmis kasutusele võtma nn plaani B. Üheks võimaluseks vähendada uue eelarveaasta kulusid on viia ettevõte üle e-arveldamisele ja säästa seeläbi nii aega, raha kui ümbritsevat keskkonda.

Kas teadsite, et ühe e-arve käitlemine on võrreldes PDF- või paberarvega ligi 30 minutit kiirem?

Lugege Lisaks
Partnerid

ITL-i e-arvete töörühm: e-arvete kohustuslikuks tegemine oli ainuõige samm

Aasta tagasi astus Eesti riik pika digisammu edasi, kui avaliku sektori üksused hakkasid alates 1. juulist värskendatud raamatupidamise seaduse järgi kuluarvetena vaid e-arveid aktsepteerima.

„Avaliku sektori asutused asusid järk-järgult oma ostuarveid digitaalselt menetlema juba pea kümme aastat tagasi,“ selgitab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu e-arvete töörühma juht Andres Lilleste. „Toona tuli hoolt kanda nii paber- kui ka PDF-arvete digitaliseerimise eest, kasutades selleks välist partnerit või siis oma majasiseseid ressursse, et paberarvete puhul PDF-pilti luua ja seejärel juba arve pildilt andmeid tuvastada ning kontrollida. Need on sammud enne füüsilise arve jõudmist e-menetlusse.“

Lilleste sõnul võis esimeseks võiduks pidada kiiremat ja läbipaistvamat arvete kinnitamise protsessi. „Selgelt olid näha majja saabunud arved, nende kulgemine kinnitusringis ning ka kulude jaotus. Lisaks oli väärtus kokkuhoitud aeg arvete kandmisel majandustarkvarasse. Järgmise suure hüppeni – ainult e-arvete kasutamiseni – läks aga aega.“ Põhjuseks turu valmisolek e-arveid luua ja saata, e-arvete vastuvõtjate keskne inforegisteri (aadressiraamatu) valmimine ning e-menetlust kasutavate riigiasutuste nimekirja pikendamine. „Aastaks 2019 olid e-arvete kasutamise kehtestamiseks vajalikud kriteeriumid täidetud ning seadus võeti vastu. Tänaseks on e-arvete kasutajaid avalikus sektoris kokku ligi 2500 üksust.“

Lugege Lisaks
Arendused Teated Uuendused

Arvekeskuse juuni uuendus

Juuni uuendusega lisandus võimalus saada ostuarvete kinnitamise teavitus üks kord päevas, kell 14:00. Seadistus on leitav ettevõtte seadete alt esindusõiguste plokist. Kui seadistus on aktiveeritud, saab kasutaja ühe e-maili päevas, kus on nimekiri kõigist kinnitust ootavatest arvetest.

Teine uuendus puudutab kinnitusmalle – konteeringupõhiste kinnitusmallide puhul toob süsteem nüüd välja ka konkreetsed read, millele malli ei leitud.

Lugege Lisaks
eArvekeskus

Digiarhiiv kui tänapäeva raamatukogu

Päike käib varakevadele kohaselt järjest kõrgemalt, päevad muutuvad valgusküllasemaks ning jälle on põhjust kaasa tunda usinatele koolilõpetajatele, kes kirjutavad lõputöid. Kaunite ilmadega raamatukogu riiulite vahel sobivate allikate otsimine ei tundu vast atraktiivne ajaviide kellelegi. Õnneks on täna suur osa lõputöödeks ja raportiteks vajalikust materjalist kättesaadav digikogudes. Teadustööd, mis tehtud maailma eri paigus, asuvad vaid mõne otsingusõna kaugusel ja oma elu ei pea sättima raamatukogu lahtiolekuaegade järgi. Selle progressi üle tunnevad kindlasti rõõmu ka kõik, kellel kooli lõpetamine juba ammu selja taga. Paratamatult paneb see mõtlema ka ettevõtetele, kelledest paljud toimivad endiselt raamatukogude põhimõttel – arveid ja lepinguid hoiustatakse ja otsitakse endiselt põhjatutest paberarhiividest. Kuigi paberarvete osakaal Eestis on väike on siiski üsna tavapärane, et PDF-arveid prinditakse arvete kinnitamiseks või arhiveerimiseks välja.

Lugege Lisaks
eArvekeskus

Kuidas mõjutab uus olukord auditeerimist?

audiitor Mart Nõmper
Mart Nõmper, Grant Thornton Balticu partner, audiitorteenuste valdkonna juht

Kaugtöö on tulnud ja jäänud ning elab tänu koroonaviirusele üle uuestisündi. Audiitorid, raamatupidajad ja teised valgekraed on viimasel ajal peaasjalikult kodukontorites töötanud ja kuigi alguses oli kõik harjumatu ja imelik, siis elu on näidanud, et inimesed on väga kohanemisvõimelised ning saavad päris hästi hakkama. Igatahes on oodata, et järjest rohkem auditeid ja raamatupidamisarvestust tehakse ilma füüsiliselt kokku saamata.

Kuidas see on meid mõjutanud ja mida on lähiajal veel oodata?

Lugege Lisaks
1 2 3 21